DIGIPÄRANDI LOOVKASUTUSE SEMINARID23.04.2025 Digipärandi ja meediapädevuse seminar muuseumipedagoogidele
14.–16. augustil 2024 toimusid Eesti Rahvusmuuseumis digipärandi loova kasutamise seminarid ja töötoad.
Seminarid toimusid Kultuuriministeeriumi rahastatud uurimisprojekti „Digitaalne kultuuripärand kui ühiskondlik ressurss“ raames. Projekti eesmärk on analüüsida ja arendada võimalusi erinevate sihtrühmade ja muuseumide koostegutsemiseks digipärandi kasutusviiside kujundamisel, viia läbi katseid ning luua selleks toetavaid materjale.
Kolme päeva jooksul tutvusid osalejad digipärandi kaasaegsete rakendusvõimalustega ning katsetasid ühiselt erinevaid viise, kuidas digitaalse kultuuripärandiga töötada ja seda tõlgendada.
Suur osa Eesti kultuuripärandist on digiteeritud ja veebis kättesaadav. See hindamatu ressurss pakub tänapäeva ühiskonnas rohkelt võimalusi mitmekülgseks kasutamiseks. Seminari esimene osa oli suunatud mäluasutuste spetsialistidele, kes said valida kas kogu kolmepäevase programmi või just neile huvipakkuvad üksikud seminarid ja töötoad.
Osalejatel oli võimalik valida järgmiste seminaride ja töötubade vahel:
23.04.2025 Digipärandi ja meediapädevuse seminar muuseumipedagoogidele
Tuginedes seminaril osalenud muuseumipedagoogide parimatele praktikatele ja ideedele ning koolitusel tehtud märkmetele (slaidid), loodi 14 loovat ülesannet, mis aitavad õpilastel digitaalses kultuuripärandis orienteeruda ja sellest midagi täiesti uut luua. Loe edasi...
14.–16. augustil 2024 toimusid Eesti Rahvusmuuseumis digipärandi loova kasutamise seminarid ja töötoad. Seminarid toimusid Kultuuriministeeriumi rahastatud uurimisprojekti „Digitaalne kultuuripärand kui ühiskondlik ressurss“ raames. Projekti eesmärk on analüüsida ja arendada võimalusi erinevate sihtrühmade ja muuseumide koostegutsemiseks digipärandi kasutusviiside kujundamisel, viia läbi katseid ning luua selleks toetavaid materjale.
Kolme päeva jooksul tutvusid osalejad digipärandi kaasaegsete rakendusvõimalustega ning katsetasid ühiselt erinevaid viise, kuidas digitaalse kultuuripärandiga töötada ja seda tõlgendada.
Suur osa Eesti kultuuripärandist on digiteeritud ja veebis kättesaadav. See hindamatu ressurss pakub tänapäeva ühiskonnas rohkelt võimalusi mitmekülgseks kasutamiseks. Seminari esimene osa oli suunatud mäluasutuste spetsialistidele, kes said valida kas kogu kolmepäevase programmi või just neile huvipakkuvad üksikud seminarid ja töötoad.
Osalejatel oli võimalik valida järgmiste seminaride ja töötubade vahel:
- Töötuba „Krati (Eesti mütoloogiline olend) ehitamine digipärandi kogumiseks"
– Pille Pruulmann‑Vengerfeldt (Eesti Rahvusmuuseumi külalisteadur, Malmö Ülikooli professor) - Loeng „Kuidas kaasata inimesi digipärandi kasutamisse“
– Mahendra Mahey (Tallinna Ülikool, GLAMLab ekspert) - Loeng ja töötuba „Õppimine digikogude kasutamise parimatest praktikatest“
– Pille Pruulmann‑Vengerfeldt - Töötuba „Mängi avatud MUIS‑i andmetega“, osad 1 ja 2
– Oleksandr Cherednychenko (Tallinna Ülikool, andmeinsener)
Seminarid toimusid Kultuuriministeeriumi rahastatud uurimisprojekti „Digitaalne kultuuripärand kui sotsiaalne ressurss“ raames. Projekti eesmärk on analüüsida ja arendada võimalusi erinevate sihtrühmade ja muuseumide koostegutsemiseks digipärandi kasutusviiside kujundamisel, viia läbi katseid ning luua selleks toetavaid materjale. Loe edasi...