Häkatonil osales 25 inimest, kellest moodustus kuus meeskonda. Töötati väga erinevate andmekogudega – rahvalauludest ja kirjavahetustest kohtuprotokollide ning ajalooliste ehitusplaanideni. Nädalavahetuse jooksul valmisid prototüübid, mängud, andmeanalüüsid ja visualiseeringud, mis näitasid, kuidas digitaalsete meetodite abil võivad sündida uued viisid kultuuripärandi mõtestamiseks.

ERMi andmetest sündis mänguline rännak soome-ugri maailma

Eesti Rahva Muuseum pakkus häkatonil kasutamiseks kahte andmekogu. Esimene neist koosnes muuseumi püsinäituse külastajate logifailidest, mis võimaldavad uurida külastajate liikumisteid ja eksponaatidega suhtlemist. Teine andmekogu sisaldas soome-ugri esemekogu 10 000 eseme andmeid, mis annavad ülevaate erinevatelt soome-ugri aladelt kogutud museaalidest.

Osalejate seas osutus populaarsemaks soome-ugri esemekogu. Selle põhjal lõi meeskond No Game, No Life (Naveen Kumar Kandhasamypalayam, Laura Maria Alcaraz Vargas ja Nuntakarn Bootnoi) mängu „Aleksei's Finno-Ugric Journey“.

Mängu peategelane Aleksei on inspireeritud Eesti etnoloogist Aleksei Petersonist, kelle välitööd ja kogumisretked on andnud olulise panuse Eesti Rahva Muuseumi kogude kujunemisse. Mängija saab koos Alekseiga rännata läbi soome-ugri alade, tutvuda kohaliku kultuuriga ning koguda muuseumikogudes säilitatavaid esemeid.

Mängu autorite sõnul oli häkatoni suurim väärtus võimalus õppida praktilise töö käigus. Lühikese aja jooksul tuli tutvuda andmetega, katsetada erinevaid ideid, teha koostööd eri taustaga inimestega ning dokumenteerida kogu tööprotsess. Eriti tõid nad esile häkatonile omase loovuse, koostöö ja eksperimenteerimise ning mentorite toetuse, mis aitas ideid kiiresti edasi arendada.

Valminud mäng on praegu kõigile huvilistele mängimiseks välja pandud ERMi raamatukogu juures. Muuseumi külastajad saavad tänu sellele avastada muuseumikogudes leiduvat pärandit mängulisel viisil.

Võidutöö viis rahvalaulud interaktiivsele kaardile

Häkatoni võitjaks valis žürii, kuhu kuulusid Maximilian Schich, Margaret Aidla ja Joshua Wilbur, meeskonna Think Floyd projekti „Tunes of the World Map“.

Meeskonda kuulusid muusikateadlane Inna Lisniak Ukrainast, arvutiteadlane Hikmat Azimzade Aserbaidžaanist ning kunstiajaloolane ja arheoloog İbrahim Göktürk Kılcan Türgist. Nende loodud interaktiivne kaart võimaldab uurida Eesti ja Ukraina rahvalaule geograafilises, temaatilises ja emotsionaalses vaates.

Projekt ühendab tekstianalüüsi, andmevisualiseerimise ja kaardirakenduse, aidates avada suuri rahvalaulukogusid viisil, mis on arusaadav nii teadlastele kui ka laiemale publikule. Meeskonna sõnul näitas häkaton hästi, et kultuuripärandi andmete väärtus ei peitu ainult andmete hulgas, vaid küsimustes, mida nende abil esitada saab.

Kohtumispaik humanitaariale ja tehnoloogiale

HUM andmelabori häkaton näitas, kui palju võimalusi peitub kultuuripärandi andmete avamises ja taaskasutamises. Kolme päeva jooksul sündisid lahendused, mis muutsid arhiivid, muuseumikogud ja ajaloolised andmed mängudeks, kaartideks, visualiseeringuteks ja interaktiivseteks keskkondadeks.

Ühtlasi tõi häkaton kokku eri valdkondade inimesed – tudengid, teadlased, arendajad ja mäluasutuste spetsialistid –, kelle koostöös sündisid värsked ideed ja uued vaatenurgad. Sellised algatused näitavad, et kultuuripärand ei ole ainult mineviku talletamine, vaid ka väärtuslik lähtepunkt uute teadmiste, kogemuste ja tehnoloogiliste lahenduste loomiseks. Järgmist kultuuriandmete häkatoni planeeritakse 2027 aprilli keskele Rahvusraamatukogus.

Eesti Teadus ja Kultuuriandmete digitaristu on riikliku teadustaristu (2025–2029) programm, mille eesmärk on ühendada ja arendada Eesti teadus- ja kultuuriandmete keskkondi, et muuta andmed nähtavaks, kättesaadavaks ja taaskasutatavaks nii teaduses, kultuuris kui ka ühiskonnas laiemalt. Seda rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.