1. juunil voolas Tartu Vabaduse puiestee täis lapsi ja nende vanemaid. Tartu linna korraldatud lastekaitsepäevale olid kohale tulnud ka mitmed-kümned erinevad tegijad koos oma telkidega, sealhulgas ERM. Muuseumi telgis oli üks ekraan ja kolm iPadi, kuhu olid huvitunud möödujatele kaasahaaravad mängud ja tegevused juba eos ette valmistatud.

Ekraanil jooksid erinevad visuaalid Arkaaderist:  vanad reklaamid, kaadrid Tartust ja EKA animatsioonitudengite tööd. Ühe iPadi peal sai ajajoonele ritta panna riideesemeid, teise iPadi kaudu saadi sünnikuupäeva abil teada, kuidas telgi külastaja olnuks riides käinud 100 aastat tagasi. Viimati mainitud mäng oli efektiivne tõmbenumber, sest vähesed möödujad suutsid ükskõikseks jääda peale küsimust "Kas te tahaksite näha, kuidas oleksite riides käinud 100 aastat tagasi?". Populaarseks osutus ka võimalus joonistada, kuidas inimesed 100 aasta pärast võiksid potentsiaalselt riietuda. Sellest riputati terve telgi täis erinevaid nägemusi moe tulevikust.

Asfaltile ERMi telgi ette said kleebitud lamineeritud ruutkoodid, mis viisid vanade kaadriteni Tartust Ajapaigas. Kuna sündmus toimus Vabaduse puiesteel, siis oli Ajapaiga keskkonda eriti magus tutvustada - see kant on ajas palju muutunud ning Ajapaiga kaardil näeb efektselt, millised kaadrid avanesid linnapildist näiteks sajand tagasi. Esile tõsteti vana pritsimaja, Kaubahoovi, Holmi tänavat ja Kivisilda. ERMi aktsioonile tuli appi üks Ajapaiga aktiivsematest kasutajatest Arno, kes riputas omalt poolt üles väljaprinditud pilte vanast ja uuest Tartust ning suhtles möödujatega, tutvustades neile Ajapaiga võimalusi. Nii mõnigi oli juba keskkonnaga tuttav, aga on rõõm tõdeda, et leidus ka mitmeid selliseid inimesi, keda õnnestus veebikeskkonnaga üllatada.

Telgis toimetasid Eesti Rahva Muuseumi nooremteadur Mart Alaru ja teaduskommunikatsiooni koordinaator Auli Auväärt, kelle kindlus ette antud ülesannete huvitavuse enesestmõistetavusest nakatas ka külalisi. "Ma arvan, et selliseid aktsioone oleks vaja veel, erinevatele vanustele, erinevates paikades," räägib Mart Alaru. "Pärast üritust tekkis tugev tunne, et kohapealne inimestega suhtlemine on asendamatu viis internetiavarustesse ära hajunud asju inimestele kätte tuua ning nende kasutusvõimalusi ette näidata."

Ettevõtmist korraldati Kultuuriministeeriumi rahastatud teadusprojekti „Digitaalne kultuuripärand kui ühiskondlik ressurss” raames.