Konkurss suunab osaleja Eesti digitaalse pärandi andmebaasidesse, seejärel tuleb leida sealt materjal, mis kõnetab ja inspireerib ning lõpuks panna see „uude kuube“, ehk teha loominguline töötlus. Oodatud on nii kollaažid, videod, koomiksid, meemid, luuletused, reaktsioonivideod kui ka kõikvõimalikud muud formaadid. Töid kaalub žürii, kes hindab neid originaalsuse ja digipärandi leidliku kasutuse põhjal. 

„Digitaalne kultuuripärand on meie kõigi oma ning sel ühisvaral on väärtuslik rakenduspotentsiaal,“ ütleb Mart Alaru. Ta märgib, et eelmisel aastal esitati 160 väga eriilmelist tööd, näiteks Karu-Aabitsa ja Forseliuse Aabitsa sulam, Kalevipoja juturobot, DNA topeltheeliksina kujutatud Eesti raamatute veebiinstallatsioon või ajaloodokumentaal. „Sellised pisut ootamatud käsitlused on kultuuripärandi kontekstis väga oodatud.“

Konkursi idee kasvas välja teadusprojektist „Digitaalne kultuuripärand kui ühiskondlik ressurss“. Alaru sõnul on oluline nii digipärandit rakendatava ressursina teadvustada kui ka paremini mõista kasutajate huvisid ja vajadusi — seetõttu pakub konkurss väärtuslikku sisendit ka uurijatele.

Digiloomingu konkurss „Päris oma uues kuues“ ootab osalejaid kuni 13. septembrini 2026.

Konkursi leht: https://www.erm.ee/digiloome2026/

2025. aasta tööde galerii: https://old.erm.ee/et/content/digiloomingu-konkursi-eesti-raamat-500-tulemused

Visuaal: Laura Tammik „Lugudega sillutatud tee“
(ERM-i digiloomingu konkurss 2025, auhinnatud teos)