ERM-i teadussekretär Agnes Aljas tõi oma ettekandes välja, et eesti etnoloogias ja folkloristikas on kodanikuteaduse kui meetodi kasutamine olnud iseenesestmõistetav juba rahvuslike distsipliinide algusaegadest ehk 19. saj lõpust peale, kui Jakob Hurt tegi rahvale üleskutse “vanavara” suurkogumiseks. 1930. aastatel alguse saanud kirjasaatjate võrk on ka heaks näiteks varsti pea 100 aastat tegutsenud võrguslikust, mis panustab otseselt teadusteemadesse allikmaterjalidega. Samamoodi on kodanikuteaduse näiteks ERMi osalussaalis toimuvad näitused.  

Lähemalt tõi Agnes Aljas näiteid ERM-ist viimasest aastast, kui koos noortega on kogutud mängukeskondade materjale. Lisaks lõppes sel sügisel digiloomingu konkurss, kus  ühest küljest julgustati inimesi kasutama eesti digipärandit loominguliselt ja teisest küljest kogunes sama tegevusega ka teadustööks vajalik info. Praegu on rahvusvahelises koostööprojektis "i-Game" käimas mängude koosloome platvormi väljatöötamine koostöös kultuuri- ja tehnoloogiasektoriga ning selle katsetamine lõppkasutajatega.

Seminaril rääkisid eesti teadlased veel avalikkuse ja huvigruppide kaasamisest oma teadustöös näiteks noorte keelekasutuse, lindude ja arheoloogia valdkonnas. Briti kogemust jagas seminari külalisesineja, geoinformaatika professor Muki Haklay (University College London) Inglismaalt.

Eesti Teadusagentuuri teemaplatvormi Miks? järgi on harrastusteadus ehk kodanikuteadus (inglise keeles citizen science) inimeste vabatahtlik ja teadlik osalemine teadustegevuses, enamasti andmete kogumise kaudu, aga mõnikord ka muul moel. Selle eesmärk on tuua kokku teadlased ja kogukonnad, et ühiselt luua uusi teadmisi ning avardada arusaama meid ümbritsevast maailmast. Headeks harrastusteaduse näideks Eestis on praeguseks lõppenud projektid „Eesti otsib nurmenukke“ ja „Pane puuk posti!“.  

2025. aasta harrastusteaduse seminari on võimalik järelvaadata Eesti Teadusagentuuri YouTube'i kanalilt. 

Kõikide esinejate ettekannetega saab tutvuda miks.ee kodulehel.